Meri, mis ei ole päris meri

Läänemeri erineb peaaegu kõigist teistest meredest maailmas.

See ei ole päris ookean, kuid pole ka järv. Tegemist on riimveelise merega – siin segunevad Atlandi ookeanist tulev soolane vesi ning sadade jõgede toodud magevesi.

Keskmiselt on Läänemere vesi umbes viis korda vähem soolane kui ookeanivesi.

See tähendab, et paljud loomad ja taimed elavad siin oma võimaluste piiril. Mõne jaoks on meri liiga mage, teise jaoks jälle liiga soolane.

Just see teeb Läänemere elustiku nii omapäraseks.

Soome laht – Eesti oma meri

Kui vaadata kaarti, näeb Soome laht välja nagu pikk sinine koridor Eesti ja Soome vahel.

Ligikaudu 420 kilomeetri pikkune laht ühendab Läänemerd Peterburi piirkonnaga ning selle lõunakaldaks on peaaegu kogu Eesti põhjarannik.

Siin asuvad meie suurimad sadamad:

• Tallinn
• Muuga
• Paldiski
• Kunda
• Sillamäe

Aga samal ajal leiab siit ka Eesti ühed kaunimad loodusmaastikud – Lahemaa kivised rannad, Pakri pangad, Käsmu lahed ja Narva-Jõesuu pikad liivarannad.

Miks on meri kord soe ja järgmisel päeval jäiselt külm?

Ilmselt on paljud seda kogenud.

Ühel päeval on Pirita rannas vesi mõnusalt soe. Järgmisel hommikul tundub aga nagu oleks keegi merre jääd visanud.

Põhjuseks ei ole ilm.

Põhjuseks on nähtus nimega ülesvool (upwelling).

Kui tugev tuul lükkab sooja pinnavee rannast eemale, kerkib sügavusest asemele palju külmem vesi. Mõne tunniga võib veetemperatuur langeda üle kümne kraadi.

See on üks põhjusi, miks Eesti põhjaranniku meri käitub vahel täiesti ettearvamatult.

Meri, mis peaaegu ei hinga

Läänemere üks suurimaid probleeme on tema aeglane veevahetus.

Kui Vahemeres või Atlandi ookeanis vahetub vesi suhteliselt kiiresti, siis Läänemeres võib täielik veevahetus võtta 25–30 aastat.

See tähendab, et kõik, mis merre satub – toitained, kemikaalid või reostus –, võib sinna jääda aastakümneteks.

Just sellepärast on Läänemeri üks maailma tundlikumaid meresid.

Miks tekivad suvel sinivetikad?

Suve lõpus kuuleme peaaegu igal aastal hoiatust:

"Ära mine sinivetikatega ujuma."

Need õitsengud pole juhus.

Merre satub liiga palju lämmastikku ja fosforit, mis pärinevad peamiselt põllumajandusest ja inimtegevusest.

Vetikaid kasvab rohkem.

Kui need surevad, vajuvad nad põhja.

Seal hakkavad bakterid neid lagundama ning kulutavad ära suure osa hapnikust.

Tulemuseks on merepõhjas piirkonnad, kus elu muutub väga raskeks või kaob sootuks.

Läänemeri on veealune muuseum

Üks maailma huvitavamaid fakte puudutab hoopis laevavrakke.

Läänemere põhjas asuvad sajad, võib-olla isegi tuhanded ajaloolised puulaevad.

Miks nad pole ära mädanenud?

Sest siin puudub laevakoi – väike merekarp, kes sööb puidust laevakeresid.

Külm, vähesoolane ja kohati hapnikuvaene meri on vrakkidele nagu hiiglaslik ajakapsel.

Mõni sajanditevanune laev näeb välja peaaegu selline, nagu oleks ta alles hiljuti põhja vajunud.

Kes siin üldse elavad?

Kuigi Läänemeri ei ole väga liigirikas, leidub siin hämmastavalt palju elu.

Kaladest kohtab näiteks:

• räime
• kilu
• lesta
• ahvenat
• haugi
• koha
• lõhet

Imetajatest elavad siin:

• hallhüljes
• viigerhüljes
• pringel

Ranniku all peidavad end vetikametsad, meriheinad ja põhjataimed, mis pakuvad varju lugematutele väikestele loomadele ning kalamaimudele.

Kliima muudab ka merd

Läänemeri on viimastel aastakümnetel kiiresti soojenenud.

Jääd tekib vähem kui varem ning talvised jääväljad jäävad järjest väiksemaks.

See mõjutab:

• hülgeid,
• merelinde,
• kalu,
• rannikuerosiooni,
• kogu mere ökosüsteemi.

Koos soojema veega sagenevad ka vetikaõitsengud ning muutuvad hapnikuprobleemid.

Miks peaks see meile korda minema?

Läänemeri ei ole lihtsalt sinine laik kaardil.

See mõjutab meie ilma, majandust, joogivett, sadamaid, turismi ja loodust.

Kui meri on terve, võidavad sellest kõik.

Kui meri haigestub, mõjutab see lõpuks ka meid endid.

Just seetõttu ei ole Läänemere hoidmine ainult looduskaitsjate mure. See on küsimus sellest, milline näeb välja Eesti rannik ka 50 või 100 aasta pärast.

Lõpetuseks

Järgmine kord, kui seisad Põhja-Eesti rannal ja vaatad Soome lahele, tasub korraks mõelda, kui eriline see meri tegelikult on.

See ei ole lihtsalt vesi kahe riigi vahel.

See on maailma üks ainulaadsemaid riimveelisi meresid, mis peidab endas tuhandeid aastaid ajalugu, erakordset loodust ja keerulist ökosüsteemi. Ning kuigi ta võib paista rahulik, on ta pidevas muutumises – täpselt nagu loodus ise.